Ahoi! Tööori on natukeseks jälle vabadusse lastud, kuigi mitte kauaks. See nädal on mitme asja poolest suhteliselt värvikas... Või vähemalt värvikam kui tavaline nädal. Alustasin siis see nädal oma kooliga taaskord. Nagu ma vist eelnevalt mainisin olen ülikoolis ainult 3 päeva ja 3 tunni kaupa, mis ei ole just eriline pingutus, kuid hommikul kell 9 mingis arvuti jamas istuda on päris tuim. Jaah. Kolm kaunist ainet: Managing Research & Infomation, Entertainment & Event Management ja minu suureks rõõmuks Prantsuse keel. Jah, ma suutsin end vabastada millegi ebameeldiva ja väga äriliku õppimisest ning tekitada enda tunniplaani üks võõrkeel. Mina kui igasuguse keele friik olen väga õnnelik... Vähemalt esialgu. Sellest on nüüd umbes 4 aastat möödas, kui ma seda viimati õppisin, aga ma pean ütlema, et esimene loeng või tund vms ei olnudki väga paha. Suutsin endale ühe kamraadi ka tekitada. Leedu tüdruk Laima on suhteliselt samas seisus nagu mina - on enne prantsuse keelt õppinud aga suur paus on sees. Õppejõud tundus alguses kui klassi astus väga range ja kuri, aga kui asjaks läks oli suht vahva. See Research & Information on mingi arvuti jama jälle, mis peaks meid õpetama, kuidas oma lõputööd paremini teha ja põhimõtteliselt kuidas internetist ja igalt poolt informatsiooni leida. Täielik jama... Entertainement ja Events Management on vähe põnevam. See peaks meid ette valmistama järgmise veerandi projektiks, mis siis on enda ürituse korraldamine. Saime mõned ülesanded ka juba, aga ma ei ole nende üle väga rõõmus... Mitte et mulle üldse mõni kodune ülesanne meeldiks.
Tööl on ka täitsa hull praegu. Eelmise nädala lõpus, pühapäeval oli meil koosolek ja uue menüü tutvustus. See nädal on olnud täielik hullumaja. Kolmapäeval oli enamvähem aga reedel ja laupäeval oli restoran puupüsti täis. Reede oli esimene hull päev, ilmselt mõjutab seda NIA (National Indoor Arena - see koht kus kõik suured üritused toimuvad) show'de kava - see nädalavahetus on seal Michael Bublé, mis tähendab, et inimesed tahavad kuskil enne kontserti süüa ning see omakorda tähendab meie restorani uksetaga seisvat järjekorda ning meile, ettekandjatele lõputuna näivat jooksmist. Reedel oli päris paha - segadus köögis ning inimesed ootasid tund aega kuni lõpuks nad kõndisid lihtsalt välja. Managerid püüdsid asju parandada ja igasuguseid soodustusi pakkuda, kuid kõigi meelejärele ei jõua ju olla. Täna oli asi palju sujuvam. Kindlasti aitas ka see, et põhimõtteliselt terve Mash House'i staff oli täna tööl. See saab põnev olema ning ma tegelikult väga palju loodan, et iga päev ei hakka selline hullumaja olema, muidu ma lõpetan südamerabandusega haiglas. Ning kui see ka hakkab niiviisi olema, siis on meil kindlasti rohkem inimesi vaja, et selle asjaga hakkama saada.Täna olid peakontori inimesed ka platsis, andes meile kaks paari lisa käsi-jalgu. Kõige parem on muidugi see, et meie General Manager evakueerus täna haiglasse - nimelt hakkas ta väga rase naine lõpuks sünnitama (tähtaeg oli kuskil 2 nädalat tagasi), mis tähendab seda, et meil on üks inimene puudu ja võimalik, et see lisab lisapingeid. Loodetavasti saan ma homme oma järgmise nädala plaani kui keegi seda unustanud ei ole.
Nüüd aga.. Ma olen peaaegu valmis magama minema.. Suht väss, jalad ikka veel karjuvad all ja hüppeliiges ei taha minu keharaskusest midagi teada... Päris karm.. Homme veel üks tööpäev ja siis ma loodan sügavalt, et ma saan paar päeva puhkust. No ma ei tea.. Ma andsin neile teada oma ülikoolipäevadest. Võimalik, et nad nüüd panevad mind nö vabadel päevadel tööle. Eks see paistab.
Ah jaa! Eile oli palgapäev! Ajee.. Uut jakki ja natuke riideid vaja, mis tähendab et Sirle peab tegema midagi ebameeldivat ja poodi minema. Vihkan, vihkan, vihkan...
Olgu praegu.. Rullin siit minema.
Cheers,
Sirle
No comments:
Post a Comment